Funsaun Diresaun Nasional Regulasaun Komersial No Protesaun Konsumidores

Diresaun Nasional Regulasaun Komersial No Protesaun Konsumidores (DNRKPK) iha papel importante atu proteje direitu konsumidor. Tamba ne’e diresaun iha dever atu sensibiliza no divulga regulamentu sira nebe kabe ba direitu konsumidores. No mos hatur ona iha Konstituisaun RDTL artigu 53 nebe foka liu ba direitu konsumidor ba kualidade bens no servisu, informasaun nebe lolos no momos no seluk tan.

Iha mos lei no dekretu lei nebe atur ona konaba direitu konsumidores sira nian, Lei Nu 8/2016 konaba Protesaun ba direitu konsumidores sira nian hanesan Direitu ba moris, saude no segurança, Direitu ba kualidade bens no servisus, Direitu ba informasaun loos no la loos, Protesaun ba interese ekonomiku sira no Protesaun ba publikasaun bosok ten no abusiva, Lei Nu 4/2011 konaba Krime asambarkamentu no spekulasaun no DL Nu 29/2011 konaba presu justu.

Atividade rutina nebe maka implementa husi DNRKPK mak hanesan Monitorizasaun no kontrolu ba presu liliu bens essensiais, Halo simulasaun presu ho objetivu labele mosu spekulasaun, Koordena ho instituisan relevantes ba teste kualidade produtu wainhira mosu kazu ruma no Servisu hamutuk ho parseiru dezenvolvimentu (WHO) no instituisaun sira seluk atu nune'e bele dudu prosesu tomak konaba CODEX Alimentarius. Ida ne importante tamba, liu husi CODEX bele reforsa regulamentu sira konaba aihan no padraun ba aihan. Codex foka liu ba aihan.

Durante ne DNRKPK hasoru no identifica ona problema ruma liliu konaba protesaun ba consumo ema nian hanesan La iha Pre- shipment Inspection, Padraun nasaional, Pulsa telefone, Hijiene personal no hijiene ba fatin produsaun (Ex; Ice cream), Assembly: ex.: Telefone Oppo(la iha regulamentu spesifiku maibe agora iha ona ho naran Propriedade intelektual) no Produtu kontamina ho frasku: tuir resultado inspesaun hatudu katak jestaun armazenamentu la diak no jestaun lixu la diak, maibe resultadu teste ba materia prima sei iha prosesu.

Diresaun Nasional Regulasaun Komersial No Protesaun Konsumidores (DNRKPK) representa husi MCI no Assosiasaun Konsumidores Timor-Leste (TANE Konsumidor) participa iha reuniau ho konferensias barak relacionada ba protesaun consumidor iha ASEAN. Eventus sira ne inklui 27th no 28th ASEAN Consumer Protection Committee (ACCP) Meetings, realiza iha novembru 2023 iha Siem Reap, Kamboja no 2024 iha Bandar Seri Begawan, Brunei Darussalam. Timor-Leste partisipa hanesan Estadu Observador, hamutuk ho Estadus-Membrus 10 husi ASEAN, alem organizasaun parceiras, hanesan GIZ (Alemanha), ASEAN – Reinu Unidu, ASEAN – Australia no assosiasaun konsumidores regionais sira. Iha agostu 2024, delegasaun ne mos participa iha 4th ASEAN Consumer Protection Conference iha Phnom Penh, Cambodia, ho tema “Consumers in the Digital and Green Economy: Innovate, Protect, Sustain”. Partisipasaun hirak sira ne hanesan fortalese engazamentu ba Timor-Leste iha protesaun consumidor sira no promove ba troca experiensias ho nasaun ASEAN sira seluk no parceirus internacionais. Iha novembro 2024, DNRKPK sei reprejenta fila fali  Timor-Leste iha 29th ACCP Meeting, ne’ebé sei realiza iha Vientiane, Laos.

Ida ne mak hanesan papel no funsaun Diresaun Nasional Regulasaun Komersial No Protesaun Konsumidores.

Sra. Manuela da Silva,

Diretora Diresaun Nasional Regulasaun Komersial No Protesaun Konsumidores

Informasaun ne’e ajuda Ita-Boot?
Favor hakerek Ita-Boot nia hanoin no ajuda ami hadi’ak ami-nia konteúdu.